esimene mitteloodeameerika bänd, mis oma albumi subpop’i alt välja andis. debonair aga ei jõudnudki kõigi indilaste lemmikleibeli alt ilmuda, vaid selleks ajaks olid need ohio poisid juba elektra rüpes. aasta oli siis 1993. alternatiivrokk, grunge, soul rock. meenutab kohati igasuguseid mürarokkareid nagu big black ja the jesus lizard, aga samas kõlab ka mõnusalt popikalt. kui selline harv kombo on jumala poolt juba loodud, siis mul on väga raske midagi halvasti öelda.

pungiklassikat ka!

mul on alati olnud tugev kiindumus popmuusika vastu. intelligentse tilulilu kõrvalt on mõnus lasta vahepeal kõrval puhata maheda catchy’duse saatel. siin on jason falkner, kes mõnda aega oli ka powerpop bändi jellyfish kitarrist, aga sellest sai tal villand, sest ta ei tahtnud olla kõigest kitarrist! natuke läks aega mööda ja aastal 1996 ilmus falkneri oma powerpopikas nimega presents author unknown. millegipärast ei saanud see kuigi populaarseks ja falkner on siiamaani üsna obskuurne tüüp, kuigi kitarripoppi oskab ta mõnusalt kütta. miracle medicine (sest üht teist falkneri debüütalbumi lugu youtube’s pole. jep. obskuursus) ja jason’i meelas naeratus ootavad teid populaarses videoportaalis.

kuna viimased dlukdluki lood on valdavalt rokivõtmes olnud, siis ma otsustasin, et reedene päev (kui peoperioodi algus) on suurepärane selleks, et teie kõrvadesse üks korralik 1993 aasta goatrance tungida saaks.

hispaania vist kõige popim indirokk bänd ja nende esimene hittsingel aastast 1994. väidetavalt läheb los planetasest pool kaduma, kui lüürikast aru ei saa. mina ei saa, aga isegi pooles vinnas los planetas on vinge.

90′ndate alguse lesbipunkarid otse washingtonist. polnud kaua kuulanud, eile tuli meelde. igati väärt värk.

inglise tweepop üsna jumaliku naisvokaaliga. jess!

suvist skamuusikat ka meie põhjamaale. sublime on lahe, nende pungim pool on äss, aga selline popiradadel uitamine pole ka midagi üüratult halba.

soome gängstaräppi oiheihoo! henri on julmmmmmm.

Follow

Get every new post delivered to your Inbox.